- Alates 01.07.2009 tunnistatakse kehtetuks 1992 a. kehtinud töölepingu seadus, välja arvatud §-d 13 1 ja 13 2 loe edasi…
ja hakkab kehtima uus töölepingu seadus, mis võeti vastu 17. detsembril 2008. loe edasi…
- Mis on lihtsam ja tööandjale soodsam - lühidalt:
- Tööandjal ei ole enam kohustust säilitada isikukaarte
- Puudub nõue sisekorraeeskirjade kooskõlastamiseks tööinspektsiooniga
- Kaob vajadus tööraaamtute pidamise ja säilitamise järele
- Tööandja saab kehtestada oma vajadustele vastavad töökorralduse reeglid (sisekorra eeskirjade asemel), mis on töötajatele kohustuslikud
- Kuidas seadust rakendada
- Küsimustele vastuseid spetsialistilt saate Dualteami konsultatsiooni või auditit tellides.
- Täpsemalt on võimalik ise uurida Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud ja avaldatud töölepinguseaduse käsiraamatust,
milles kommenteeritakse ja selgitatakse täpselt seaduse mõtet ja
rakendamist. Loe edasi...
01.07.2009 Seoses uue töölepingu seaduse jõustumisega, muutus Töötervishoiu- ja tööohutuse seadus. Muudatused puudutavad tööandja makstava haigushüvitise korda.Tööandja maksab töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse
neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8
sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust loe edasi... - Uues töölepinguseaduses on senisest rohkem ja täpsemalt sisse toodud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded. Seega on väga oluline Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse paralleelne jälgimine Töölepinguseaduse nõuetega.
- Kaevuritel, anestesioloogidel, radioloogidel ja teistel tervist
kahjustava või eriiseloomuga töö tegijatel kaob vastavalt töölepingu
seadusele valitsuse määrusega ette nähtud lühendatud tööaeg ja
lisapuhkus.Allikas: Eesti Töötervishoid
- Alates 1. juulist 2009 kaotavad kehtivuse valitsuse 18. detsembri 2001.
aasta määrus nr 405 „Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja
eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud
tööaega, ja lühendatud tööaja kestus” ja määrus nr 406 „Allmaatööde,
tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus
töötamisel antakse lisapuhkust, ja lisapuhkuse kestus”.
haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust;
alates
haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Hüvitis on
70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud
kalendripäeva keskmisest tulust). (Kuni 1. juulini maksab hüvitist
haigekassa alates teisest päevast. Hüvitise suurus ühe haiguspäeva eest
on 80% eelmise aasta ühe kalendripäeva keskmisest sotsiaalmaksuga
maksustatud tulust)raseduse ajal haigestumise või vigastumise puhul maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast; hüvitis on 70%;
alla
12-aastase lapse põetamisel makstakse kindlustatule hooldushüvitist 80%
eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva
keskmisest tulust (senise 100% asemel). Hooldushüvitisi maksab
jätkuvalt vaid haigekassa
- Tööturuteenuste
ja –toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste s.h
töölpinguseaduse muutmise seadusega asendatakse läbivalt sõnad
«Tööturuamet» ja «Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus» sõnadega
«Eesti Töötukassa» loe edasi… . Seaduses sätestatud
tööturuteenuste osutamist korraldab ja tööturutoetusi määrab Eesti
Töötukassa. Eesti Töötukassa tagab, et töötud, tööotsijad ja tööandjad
saavad oma käesolevast seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi
realiseerida vähemalt igas maakonnas.
|
